PUHASTUSVAHENDID
Kas lõhnab puhtuse järele? See on kemikaalide lõhn.

Puhastamise vaevatasu pole ainult puhtad pinnad, vaid ka lõhn – miski ei saa värskuse ja puhtusetunde vastu. Või siiski? Lõhnad pärinevad sageli parfüümidest ja tugevatest kemikaalidest, mis pole kuigi tervislikud.

Mida vähem kemikaale ja parfüüme kodu puhastades kasutame, seda vähem imendub naha ja kopsude kaudu kehasse võõraid aineid. Ja seda vähem satub loodusele võõraid aineid kanalisatsiooni kaudu veekogudesse. Probleem on selles, et oleme harjunud puhtaks pidama tugevasti lõhnavaid ja plekituid pindu, mida enamasti on kõige lihtsam saada sünteetiliste puhastusainete abiga. Kuid puhastuskemikaalide jäägid jäävad nendega töödeldud pindadele ja lisanduvad keemilisse kokteili, millega meie keha iga päev kokku puutub.

Mürgised kemikaalid on osa tolmust. Rootsi loodusühing on uurinud tavalistest kodudest pärinevaid pehmeid halle tolmurulle. Seal oli muidugi igasugust õdusat kodust kraami, nagu juukseid, naharakke ja lesti. Kuid ka ebatervislikke tööstuskemikaale, nagu põlemist aeglustavad ühendeid, ftalaate ja bisfenool A-d.
Parim ja odavaim viis kodus leiduvate kemikaalide vähendamiseks on: hoia kodu puhas ja tolmuvaba! Kui iga päev koristada tundub tüütu, siis loobu kodus asjadest, mis sisaldavad palju keemilisi ühendeid, näiteks plastidest, poroloonist ja elektroonikast. Sel juhul on su tolmurullid meeldivamad.

MIS ON PUHTUS?

Puhtuse defineerimiseks võiksime rääkida kolmest puhtuseastmest.
1) Kodu on lihtsalt puhas ja korras. Silmale meeldiv vaadata, sest tolm on võetud ja toad tolmuimejaga puhastatud.
2) Kodu on väga puhas. Nüüd söö või põrandalt, kui tahad, aga eeldusel, et sa pole liiga vängeid puhastusvahendeid kasutanud.
3) Kodu on desinfitseeritud nagu nakkushaigla, kui kõhuhaiguse tõttu tuleb kõik bakterid hävitada. Kodus kohtab sellist puhastusastet harva.

KASUTA ÕIGEID PESUAINEID

Tugevad kemikaalid võetakse kasutusele tavaliselt siis, kui meie eesmärk on kõrge puhtusaste. Sest siis hõõrume ja pühime, peseme ja poleerime – ning sageli kasutame erisuguseid pesuvahendeid. Tavapärased puhastusvahendid sisaldavad palju keemilisi ühendeid, mis võivad põhjustada allergilisi reaktsioone või ärritada nahka, silmi või hingamiselundeid.
Mõned puhastusvahendid, näiteks nõudepesumasina puhastamise ja katlakivi eemaldamise ained, nn torusiilid ja praeahju puhastamise vahendid on nii tugevad, et on tegelikult ohtlikud. Söövitavad ained võivad nahale, silmadele ja limaskestale juba lühiajalisel kokkupuutel põhjustada tõsiseid kahjustusi. 

Õnneks on keemiliselt nutikama puhastamise jaoks palju erisuguseid võimalusi!
Lihtsaim on valida keskkonnamärgisega puhastusvahendid. Kui ostad spetsiaalsest poest, siis küsi nõu kõige tõhusamaks puhastuseks! Samuti on palju traditsioonilisi nippe, mida saad proovida: vesinikülihape, äädikas, sool jne. Kui õpid puhastama koduste vahenditega, aitad vastutasuks vähendada ohtlike ainete koormust nii lähedastele kui ka loodusele.

LEIDE KORISTUSKAPIST 

TORUPUHASTUSVAHENDID

„Tavaline” keemiline äravoolupuhasti ehk torusiil on kodus üks ohtlikemaid kemikaale. See on tehtud tugeva leelise põhilahusest. Väike pritse nahale, riietele või silmadele võib põhjustada tõsiseid ja sügavaid põletushaavu. JA ISEGI KUI torusiili kasutatakse eesmärgipäraselt, uhatakse see kanalisatsiooni ning see satub puhastusseadmetesse ja meie veekogudesse. Palun kasuta torusiili asemel mõnda vanast ajast teada meetodit (vaata nõuandeid).

HÄSTI PALJU PUDELEID

On lihtne mõelda, et iga koristustöö jaoks on vaja eri puhastusvahendit. Halvimal juhul ostame uue pudeli ja isegi ei mäleta, mis meil juba kodus on. Atsetoon, plekieemaldajad, seebikivi – äkki on aeg pudelid üle lugeda ja kapid kasututest vahenditest puhastada? Paljusid kappi unustatud vanu kemikaale peetakse ohtlikeks jäätmeteks. Hoia kõiki kemikaale lastele kättesaamatus kohas – ja alati originaalpudelis.

TOLMUIMEJA

Tervisele kahjulikud keemilised ühendid ehitusmaterjalidest, koduelektroonikast, mööblist, mänguasjadest ja kõigest muust, mida kasutame ja kanname, kogunevad tolmu. Enamik tavalisi tolmuimejaid puhub tolmu kõige väiksemaid osakesi toaõhku tagasi. Vali tolmuimeja, millel on peenosakeste filter. HEPA 13-filter peatab vähemalt 99,75% kõige väiksemaid osakesi. Teine võimalus on põrand niiske lapiga üle võtta ja tolm põletatavate jäätmete hulka visata.

KUMMIKINDAD

Nii praktilised neile, kes ei taha koristamisega ega toidu valmistamisega käsi määrida! Kuid vinüülkindad sisaldavad 50% plasti ja 50% endokriinsüsteemi häirivat plastifikaatorit, mis kandub üle kasutajale (ja köögis toidule!). Kindad võivad tekitada vale puhtusetunde, nii et võid unustada käsi sagedasti pesta. Kasuta kindaid võimalikult vähe. Ja kui pead, siis pigem vali võimalikult väheste lisanditega hea kvaliteediga nitriilist või polüetüleenist kindad.

OHTLIKKUST TÄHISTAVAD MÄRGID

Ülemine rida: 1. plahvatusohtlik, 2. tuleohtlik, 3. oksüdeeriv, 4. rõhu all olevad gaasid, 5. söövitav
ALUMINE RIDA: 6. ägedalt mürgine, 7. kahjulik / ärritav / sensibiliseeriv / osoonikihti kahjustav, 8. tõsine terviserisk, 9. keskkonnaohtlik   ALLIKAS: uneco.org

TARK VALIK PUHASTUSVAHENDEID - NÕUANDED ALUSTAMISEKS

- Investeeri jalamatti
On öeldud, et 80% mustust tuleb ukse kaudu. Hea kvaliteediga jalamatt säästab tööd ja kemikaale. 

- Vähenda tolmu hulka
Kodus olevad kemikaalid kogunevad tolmu sisse. Kogu tolm kokku kuiva või niiske lapiga.
Viska tolm põletatava prahi sisse – seda ei tohi kanalisatsiooni uhada! Ropsi ja klopi vaipu, pese tekstiili regulaarselt. Tuuluta tube iga päev, see viib tolmu majast välja.

- Asenda olemasolevad puhastusvahendid keskkonnasäästlike ja lõhnastamata vahenditega.
Põhjamaade keskkonnamärgist Luik on tavakauplustes lihtne leida, samuti Euroopa Liidu lillemärgist. Professionaalsed puhastusettevõtted kasutavad keskkonnasäästlikke tootesarju, mis on mõeldud kasutamiseks eri tehnoloogiate ja võimsustega: küsi nõu. Vali lõhnatuid vahendeid, kuna lõhnaained võivad olla allergeenid.

- Loe silti – kasuta õiget annust
Kõik puhastusvahendid mõjutavad keskkonda, isegi kõige õrnemad. Üleannustamine suurendab ohtu, et puhastatud pindadele jäävad puhastusaine jäägid ja kanalisatsiooni kaudu satub merre liigselt kemikaale.

- Kasuta õiget lappi
Eri tüüpi mikrokiust riie vähendab vajadust kasutada pudelisse pandud keemiat. Sünteetilistest materjalidest võib eralduda mikroplaste. Üks näpunäide on igapäevaseks kasutuseks lõigata lapid kulunud rätikutest ja säästa mikrokiudlappi nõudlikuma puhastamise jaoks. Hoolitse oma puhastusvahendite eest hästi, et need kestaksid kauem.

- Vähenda oma puhastusarsenali ja vaata õige sahvrisse
Säästad raha, ruumi ja keskkonda, kui asendad nüüdisaegsed puhastusvahendid ammu teada olnud, kuid tänapäevaks unustatud ainetega. Guugelda puhastamisklassikat, nagu sidrunimahla, soola oliiviõli ja veiniäädikat.

PESUPESEMISVAHEND (neutraalne ja keskkonnasäästlik) sobib tegelikult paljude asjade puhastamiseks. Lahusta veidi pesuvedelikku ämbritäies vees ja saad puhastades korraliku tulemuse, vähemalt siis, kui plekid on veel värsked! Hea, kui köögis on pihustuspudel või veel parem, kui see on tilgutuspudel – siis ei pritsi pesuvahend puhastatavast pinnast kaugele. Lahjendatud äädikas on hea aknapesuks. Kui algul pesed äädikaseguga ja siis hõõrud ajalehega kuivaks, saad säravad aknad.

Keskkonnasäästlik VEDELSEEP praeahju puhastamiseks: kanna lahjendamata vedelseep lapiga praeahju pindadele. Pane ahi tööle 100 °C temperatuuril umbes 20 minutiks. Lase jahtuda ja seejärel eemalda vedelseep niiske lapiga.

Äädikas duširuumi ja WC puhastamiseks: sega natuke äädikat ämbritäies vees. Selle lahusega eemaldad katlakivijäljed nii vannitoa segistitelt kui ka WC-potist. Kahhelplaate nühi kõigepealt vee ja pesuvedelikuga, et vuugivahed oleksid enne vett täis, ja siis pihusta äädikaveega. Puhastamise ajal kindlasti tuuluta!

SOODAGA äravoolu puhastamiseks: vala 1/4 tassitäit soodat äravoolu, ja sellele järgi 1/2 tassi äädikat. Kui vahutamine on lõppenud, loputa kuuma veega. (Sooda ei ole sama, mis küpsetuspulber. Sooda on vaid üks küpsetuspulbri koostisosadest.) Kõige kindlam on võimaluse korral kraanikausi all äravoolutoru lahti kruvida ja ummistus kõrvaldada. See ei ole keeruline.

PINDAKTIIVSED ained puhastavad kodu – ja saastavad
Igal aastal kasutatakse näiteks Soomes 3300 tonni kõikvõimalikke puhastusvahendeid. Kui oleme puhastamise lõpetanud, uhame kemikaalid äravoolu. Puhastusainete tõhusad pesukomponendid on pindaktiivsed ained.

Mustus koosneb sageli mingist rasvollusest ja me puhastame seda veega. Kuid vesi ja rasv ei saa tegelikult omavahel seguneda. Pindaktiivsed ained vähendavad vee pindpinevust, et mustust lagundada. Pindaktiivsete ainete molekulid, mis näevad välja nagu sabadega pead, puurivad oma rasvalahustuvat sabad rasvasesse mustusse ning justkui tõstavad ümbritsevast veest välja väikeseid tükke ja hoiavad neid pinnal, nii et need ei saa uuesti kinni jääda.

Seebis on samuti pindaktiivsed ained. Kui räägime pindaktiivsetest ainetest, siis kõige sagedamini mõtleme selle all tööstuslikult toodetud aineid, mis põhiliselt 1950-ndatel tõrjusid seebi kasutusest. Uued pindaktiivsed ained olid tugevatoimelised ja lõhustasid tõhusalt rasva, kuid aeglaselt hakati aru saama, et need ained võivad nii tervist kahjustada kui ka soodustada vete eutrofeerumist ehk veetaimede vohamist.

Pindaktiivseid aineid toodetakse looduslikest rasvadest või õlidest (seep, vedelseep) või naftasaadustest (sünteetilised pindaktiivsed ained). Eri tüüpi pindaktiivsed ained võivad olla kahjulikud või takistada jätkusuutlikkust mitmes mõttes, mis puudutab toorainet või põllumajandustootmist ja tootmisprotsessi, samuti keemilist struktuuri ja seda, mis juhtub äravoolu sattunud jääkidega. Nn katioonsed pindaktiivsed ained on näiteks väga mürgised vee elusorganismidele, need suurendavad tohutult kanalisatsioonivee lämmastikusisaldust, lagunevad väga halvasti ja neid peetakse keskkonnale suureks koormaks.

Kõik puhastuskemikaalid koormavad keskkonda, kuid keskkonnasäästlikud puhastusvahendid on parem valik. Näiteks peavad Põhjamaade Luigega märgistatud puhastusainetes olevad pindaktiivsed ained olema kergesti lagunevad.

MILLEST KOOSNEVAD PUHASTUSVAHENDID?
Puhastusvahendid sisaldavad sageli üsna palju keemilisi aineid, mis võivad põhjustada allergilisi reaktsioone või ärritada nahka, silmi ja hingamisteid. Mõned ained võivad põhjustada vähki või kahjustada sigivustervist. Ja paljud on keskkonnale ohtlikud.
Mõningaid näiteid.
- Paljud universaalsed pesuained sisaldavad 2-butoksüetanooli, mida teinekord ei ole peetud vajalikuks koostisosade loetelus märkida. See aine võib muu hulgas põhjustada hingamisteede probleeme, vererõhu alanemist ja vere hemoglobiinisisalduse vähenemist.

- Vedelpesuained ja lõhnapihused võivad sisaldada endokriinsüsteemi kahjustavaid ftalaate.

- Parfüüme kasutatakse teiste koostisosade lõhna varjamiseks, kuid nende eesmärk on ka lõhnata „puhtuse järele”. Parfüümid võivad põhjustada allergiat.

- Vedelseepidele lisatakse säilitusaineid, et vedelad tooted ei hallitaks ega muutuks bakterikolooniateks. Need võivad kahjustada sisesekretsioonisüsteemi (osa parabeene) või põhjustada allergiat (metüülisotiasolinoon) ning on sageli elusorganismidele mürgised.

- Triklosaani kasutatakse säilitusaine ja antibakteriaalse ainena puhastus- ja hügieenitoodetes. See on mürgine maksale ja sisse hingamise korral ning ärritab silmi ja nahka.

- Antibakteriaalsed ained, nagu triklosaan, triklokarbaan ja hõbe, on keskkonnale ohtlikud, sest need ei lagune üldse või lagunevad väga aeglaselt ning seetõttu ladestuvad looduses. Triklosaan ja hõbe on vee-elusorganismidele väga mürgised ning triklokarbaanil ja triklosaanil on omadusi, mis põhjustavad reproduktiivtervise häireid. Antibakteriaalsed ained võivad soodustada ka antibiootikumiresistentsete bakterite teket.

- Põrandavaha või poonimisvaha võib mustuse ja vee tõrjumiseks sisaldada tugevalt fluoritud aineid. Osa neist kahjustab sigivustervist või tekitab vähki. Neid on väga raske lagundada: see, mille täna loodusesse laseme, võib sinna jääda tuhandeteks aastateks.